Selle aasta ainus võimalus tiigikalu osta on meil Härjanurmes toimuva kalalaada raames. 

Laat toimub reedel (19.05.2023) kella 9:30 - 17:00 ja laupäeval (20.05.2023) 10:00 - 15:30. Müük toimub elava järjekorra alusel ja broneeringuid me ei tee. Nii nõudluse kui ka järjekordade tekkimine on prognoosimatu. Palume varuda kannatust. 

Müüki tulevad: 

* valgeamuuri noorkalad (piiratud kogus; ca 250g keskmise kaaluga ja ca 500-600 g/tk vähesel määral) 

* hõbekarp (toitub taimsest hõljumist, ehk fütoplanktonist) - (ca 600 g/tk)

* karpkala 1-aastane maim (27 g/tk); 2-aastane karpkala (ca 650 g/tk)

* vikerforelli noorkala (erinevad suurused)

* siberi tuur (2-3 kg/tk)

Müüme ka kõikidele müüdavatele liikidele (v.a. hõbekarp, kes on looduslikul toidul) sobilikke graanulsöötasid kaasa, vastavalt kala suurusele. Kõik söödad on 25kg kottides.

Mida kaasa võtta, kuhu sõita, mida jälgida asustamisel ning samuti kuidas sooviksime laata tervisekriisi tingimustel turvalisemalt läbi viia? 

Meie asukoht: 

Kalatalu Härjanurmes:  Kala kinnistu, Jõune küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa. Palume jälgida laadaks paigaldatud juhendavaid viitasid, et jõuaksite järjekorra õigesse punkti. Navigeerimistarkvarad Waze ja Googlemaps annavad ka enamvähem täpse asukoha, kui sisestada “Kalatalu Härjanurmes” või “Härjanurme kalakohvik”.

Kaasa võtta anumad (meie soovitus on 4-kandilsied musta värvi plastist ehitusvannid, suurusega ca 80 liitrit, laialt müüdavad enamikes ehituspoodides), kuhu on mugav panna 100-250 liitrised kilekotid (kilekotid on meie poolt), arvestusega, et ühte kasti saab panna ÜHE kilekoti kuni:

* ca 8..10kg kala karplaste ja tuura puhul lühemale otsale, pikemale otsale 6-8kg. 

* forelli puhul maksimaalselt 5kg/ühte kotti. Sõltub individuaalsest teekonnapikkusest, kala suurusest; konsulteerime kohapeal.

Nn. lastevannid on õrnad ja kipuvad purunema. Samuti ei sobi lihakastid jms., mis on väikesed ja madalad, pappkastid ja igasugune muu taara, kus on teravaid servasid või oht torkele. Autos peaks olema piisavalt ruumi, et vältida torkekahjustusi kilekotile, kuna täidame kilekoti 4/5 osas puhta hapnikuga.

Palume mitte koguneda gruppidesse ega ka müügiplatsile ning oodata oma järjekorda autos. Laadaplatsile lubame autosid paari kaupa, seda reguleerib meie töötaja. Kui inimesi on vähem, saab tulla laadaplatsile ka enne oma järjekorra saabumist kala uudistama.

Täpsustavate küsimuste jaoks võib helistada (nt. asukoha leidmine, järjekorrad, mõne suurusgrupi saadavus) müügipäevadel: 5174903, Martin. Varuda kannatust, kui telefon ei vasta, helistame esimesel võimalusel tagasi.

NB! Meie transporti laada raames ei paku, suuremate koguste osas meie transport eraldi kokkuleppel- ja ajal.

****************************************************************************************************************************************

Härjanurme Kalakohvik avab sellel suvel hooaja laupäeval, 8. juulil kell 12:00. Oleme edaspidi avatud reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti kell 12:00 kuni 22:00. Lisaks tavalistele lahtioleku aegadele võtame vastu suuremaid broneeringuid ka teisteks nädalapäevadeks. Oma broneerimissoovid palume saata aadressile suvekohvik@kalatalu.ee.

****************************************************************************************************************************************

Kalatalu Härjanurmes põhiline tegevusvaldkond on kala- ja vähikasvatus. Kasvanduse rajamist alustati 1976. aastal. Läbi aastate oleme oma toodangut järk-järguliselt laiendanud ja suurendanud. Igal aastal rekonstrueerime vanu või ehitame juurde uusi tehnilisi lahendusi, hoides oma tootmiskompleksid konkurentsivõimelised, tehnoloogiarohked ning võimalikult keskkonnasäästlikud. 

Kalakasvandus asub 74 ha suurusel heakorrastatud maa-alal, s.h. tiikide veepinda on ca 41 ha. Tiikide hooldusteid on kokku ca 7 km ning need on väga heas korras, ehkki nii nende kui kogu kasvanduse pidev hooldus on kulukas.

Kõik tiigid on täielikult isetühjenevad ja tiikide veevarustus toimub 99,9% isevoolselt meie Härjanurme paisult. Veel rohelisemat energiakasutust enam ei saa olla, kuna veevarustuseks ei kasutata pumpasid, generaatoreid, elektriliine ega alajaamasid, pole energia kadusid. Kalasõnnikut kogutakse pidevalt ning muudetakse tõhusaks, musta mulla lõhnaliseks ja väga rammusaks kompostiks.

Kalakasvandus koosneb paljudest erineva tootmistehnoloogiaga kompleksidest. See võimaldab kasvatada liike, mille nõuded elutingimustele on erinevad.
 
Toodanguartiklid on:
 
  • Vikerforell (Oncorhynchus mykiss): 150-200 t kaubakala + noorkala müügiks
  • Vikerforelli mari (punane kaaviar): 5-7 t
  • Karpkala (Cyprinus carpio): ca 50 t kaubakala + noorkala müügiks
  • Siberi tuur (Acipenser baerii): ca 10 t kaubakala
  • Tuura mari (must kaaviar): eksperimentaalfaasis
  • Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella): ca 1 t kaubakala + noorkala müügiks
  • Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis): kaubakala vähesel määral  + noorkala müügiks
  • Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix): kaubakala vähesel määral  + noorkala müügiks
  • Koha (Sander lucioperca): maimud veekogude asustamiseks (200-300 tuh. tk, suuremaid kuni 1000 tk)
  • Jõevähk (Astacus astacus) - põhiliselt samasuvised maimud (a´2-3 cm) veekogude asustamiseks: samasuviseid 10-20 tuh. tk müügiks (võimalik kasvatada 60-80 tuh. tk.); kahesuviseid 5-10 tuh. tk; kaubavähki kasvatame hetkel vähe.

Tehnoloogia:

Vikerforelli kasvatamine on kõige tehnoloogiarohkem ja investeeringumahukam tootmine. Meie forellid kasvatatakse üles enamasti Taanist ja Soomest imporditud väga kvaliteetsest silmtäppmarjast. Inkubeerimiseks on meil moodne, 2010. aastal valminud suletud veekasutusega inkubaator, mis võimaldab marja inkubeerimist ja maimude kasvatamist sõltumata ilmastikust. Inkubaatori tootmisvõimsus on piisavalt suur varustamaks vastsetega ka teisi kasvandusi. Maimude kasvatamine kaubakalaks toimub nii klassikalistes kaskaad-kiirvoolukanalites (2003. aastal valminud) kui ka vee korduvakasutusega  kiirvoolukanalites (2006. aastal valminud). Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat: setteärastussüsteeme, biotiike ja erinevaid aeratsioonisüsteeme. Lisaks kasutame veeldatud hapnikku kuni 50 t aastas.

Siberi tuura kasvatakse kiirvoolukanalites, pinnasetiikides ja uue tehnoloogilise lahendusena pond-in-pond tüüpi pinnasetiikidesse rajatud kasvatuskanalites. Seal kasvatatakse intensiivselt ka karpkala. Ülejäänud karpkala toodang on pool-intensiivsel moodusel kasvatatud ja tuleb erineva suurusega (0,2 - 15 hektarit) pinnasetiikidest, kus nendega koos kasvavad ka koha maimud veekogudesse asustamiseks, taimtoiduline valgeamuur, zooplanktoni toiduline jämepea ja fütoplanktoni toiduline pakslaup. Karpkala kasvatatakse tiikides polükultuuris koos spetsiaalselt valitud teiste kalaliikidega selleks, et maksimaalselt ära kasutada väärtuslikku tiikide toitainebaasi ja tagada vee parim kvaliteet. 

Vähkide kasvatamiseks on spetsiaaltiigid, mis saavad oma vee salvkaevudest.